Iddu

Iddu lea gitta Ittunjárgga geažis, ja dáppe beassá vásihit váriid ja seammás oaidnit áhpái ja sulluide, earret eará Nuorta-Vuovlái.

Ruoššajogas lea almmolaš parkerensadji gos leat dieđut ja hivssegat. Bálgá mielde Iddui leat sihke sámi ja dološdáru kulturmuittut mat muitalit árra ássama birra guovllus. Leat dieđut dáid kulturmuittuid birra bálggesguorain, ja oasit kulturmuittuin leat maiddái merkejuvvon vai daid gávdná.

Bálgá lea álki vázzit ja heive bures mánnábearrašiidda. Ittus lea čuovgatoardna ja boares, ovttageardánis čuovgatoardnabarta mii lea rabas buohkaide.

Iddu. Govven: Oddrun Skjemstad

Guovlu Ittarvuonas heive bures mátkin olles bearrašii. Govven: Eivind Rinde

Ittarvuotna

Ittarvuonas lea almmolaš parkerensadji gos leat hivssegat, dieđut, beavddit, beaŋkkat ja dollagáttit.

Dán guovllus don sáhtát, suodjemeahci lassin, vásihit Ittarvuona luonddumeahci ja Stormyra luonddumeahci.

Ittarvuona luonddumeahcci lea okta dain guoskameahttuseamos gáddegittiin Romssas. Dán guovllus sáhttá oaidnit erenoamáš olu njeaššebárbmolottiid giđđat ja čakčat, muhto dat lea maiddái olu šlájaid bessen- ja šaddanguovlun. Doppe leat dasa lassin gáddejeakkit ja hirbmat šláddjás jeakkit gos leat olu miellagiddevaš šlájat. Guovllus lea riikkaidgaskasaš botanihkalaš ja nationála ornitologalaš árvu.

Stormyra luonddumeahcci lea jeagge- ja njeaššeguovlu mii lea hirbmat dehálaš bessen- ja eallinguovlu lottiide.

Suodjemeahcis lea okta dain eanemus galleduvvon sajiin guovllus, namalassii Jiehkkejávri, mii lea nammaduvvon máilmmi čielgaseamos čáhcin. Jiehkkejávri lea su. 4 km parkerensajis Ittarvuonas, ja olmmoš vázzá mihtilmas eanadagas gos vuhttojit olu geologalaš proseassat. Doppe leat earret eará báikkálaččat gearddástuvvan ravdamorenat ja fossiila geađgejiehkki. Guovllus leat maiddái geahčemorenat mat fátmmastit guhkit áigodaga go gosge eará sajiin Norggas.

Okta molssaevttolaš mátki guovllus lea Beahcevákkijávrái. Beahcevákkijávri lea dušše 1 km eret parkerensajis, ja doppe lea goavdi, olgohivsset, beaŋkkat ja dollagáddi. Beahcevákkijávrris lea maiddái dat mihtilmas alit ivdni mii čájeha ahte jávrris lea olu suddan čáhci mii boahtá jihkiin.

Vuotnabahjohka lea maiddái suodjaluvvon čázádat.

Jiehkkejávri. Govven: Jim Are Skogheim

Vuošvággi. Govven: Oddrun Skjemstad

Vuošvággi

Dát lea vuolginsadji Ittugáissáid alimus gáissáide, ja okta dain máŋgga vuolginsajiin Romssa ja Finnmárkku alimus várrái, Jiehkkevárrái – 1834 mmb. Vuošvággi lea maiddái vuolggasadji bivnnuhis várrái Njallavárrái (1530 mmb.). Lea geahpas vázzit vákkis, ja vákki luondu lea erenoamáš. Vággebađas oaidná golbma jiehki oktanaga: Nuorttabealjiehki, Gaskajiehki ja Oarjjabealjiehki. Parkerensajis Furustuas Vuošvákkis sáhttá vázzit vággeráigge bajás goappašiid bealde rávdnjás jiehkkejoga, Vuošváhjoga. Mannet guokte šalddi joga badjel, Njunnerokki ja Váráša bokte. Lea vejolaš láigohit bartta mii lea vákkis, dahje idjadit tealttás dahje heaŋgáseaŋggas. Vuošvákkis sáhttá vázzit Gievdanvággái, Goalsevággái dahje Bálggesvággái ja dasto Áillisvággái Ittugáissáid oarjjabealde. Fuomáš ahte Vuošvákkis sáhttá leat stuorra uđasvárra, ja ahte sáhttá leat váralaš rasttildit jiehkkejogaid.

Sihke norgalaččat, kvenat ja sápmelaččaid leat geavahan vákki máŋggaid čuđiid jagiid, ja danne leat čadnon olu muitalusat ja máidnasat vággái.

Gievdanvággi

Gievdanvákkis leat parkerensadji ja hivssegat, beavddit, beaŋkkat ja dieđut. Gievdanvákki siskkimusas lea Gievdanvággejiehkki. Dán jiehkkái lea geahppaseamos beassat Ittugáissáin. Lea su. 6 km parkerensajis jiehkkái. Jiehkkái lea čielgasit merkejuvvon bálggis. Lea vejolaš vázzit jiehkkeravdda alde, muhto ale mana okto jiehki ala jus it leat hárjánan vázzit jihkiin. Jus áiggut jiehkkemátkái, de dus fertejit leat sihkkarvuođarusttegat mielde.

Bálgá guoras leat galbbat mat muitalit flora, fauna, báikkálaš báikenamaid ja máidnasiid birra. Guovllus lea maiddái olu gelddolaš geologiija, ja gávdnojit maiddái diehtojuohkingalbbat olu dain geologalaš gávdnosiid luhtte mat čájehit ja muitalit maid don oainnát. Gievdanvággejiehkis sáhttá oaidnit jiehki suddama go leat máŋggat galbbat mat čájehit mo jiehkki lei moatti jagi áigi.

Váccidettiin jiehkkái váccát Gievdanvággebartta meattá. Dat lea gilisearvebarta man sáhttá láigohit. Barta lea ordarájás gokko ruonas vággi rahpasa.

Gievdanvággi. Govven: Oddrun Skjemstad

Gáfestallan Áillisvákkis. Govven: Rune Benoninsen

Áillisvággi

Dát lea geahppaseamos luodda alimus čohkkii, Jiehkkevárrái 1834 mmb.

Áillisvággi lea vuolggasadji čierastanmátkkiide Jiehkkeváris, Bálggesváris dahje čohkaide Gievdanvággejiehki birra. Beassá maiddái nuortaleamos čohkaide Áillisvákkis.

Parkerenvejolašvuođat, galben ja eará heiveheamit váilot ain dán guovllus, muhto lea unna parkerensajáš šalddi luhtte mii manná Goveelva rastá. Dás vázzila álggos tráktorluoddaráigge. Dasto boahtá bures merkejuvvon bálggis. Suodjemeahci rájá lahka lea goavdi gos sáhttá borrat niestti ja várdát Goveelva, vággevuođu ja váriid birra.

Áillisvággi lea U-vággi mas leat morenat, steallit ja jiehkit.

Stállovággi

Mátki Stállovággái dahje Guhkesvággái heive bures olles bearrašii. Leat máŋga molssaevttolaš mátkegeaži dán guovllus mat 2019:s nammaduvvojedje Romssa buoremus mátkebálgán.

Don sáhtát guođđit biilla Vestersidasenterii. Parkerensajis leat maiddái dieđut Stállovákki guovllu birra. Vuosttaš oassi mátkkis lea čáppa mátkebálgá mielde. Skáiddis lea goavdi ja hivsset. Lea maiddái vejolaš rasttildit čáppa šalddi dán guovllus. Merkejuvvon máđii sáhttá vázzit birra, dahje don sáhtát jorgalit ja vázzit ruovttoluotta seamma máđii mielde. Mátkebálgás leat šalddit ja rovit.

Stállovággi lea maiddái vuolggasadji alášmátkái Stálloborrái (692 mmb.), dahje dan losit mátkái Guhkesgáisái (1308 mmb.). Lea maiddái vejolaš vázzit Guhkesvákkis Juhpii Moskaluovttas, nu gohčoduvvon «friarstien». Dát lea dološ máđii várreguovllu čađa, ja olusat leat gávdnan guoimmi vári nuppe bealde.

Dán guovllus beasat vásihit vuvddiid, vákkiid, jávrriid, jogaid, goržžiid ja gáissáid.

Gorži gaskal Badjejávrri ja Vuollejávrri Stállovákkis. Govven: Marie Angelsen