Ittugáissáid birra
Ittugáissáid suodjemeahcci lea Ittunjárggas Davvi-Romssas. Ittunjárga lea Ivguvuona ja Moskavuona gaskka. Ittugáissát lea fámoleamos várreguovlu Davvi-Norggas daid alla váriiguin, čohka gáissáiguin ja čiekŋalis vákkiiguin. Romssa ja Finnmárkku alimus várri lea dán guovllus, Jiehkkevárri mii lea 1834 mehtera meara bajábealde. Guovlu lea geasuhan turisttaid 1800-logu loahpa rájes.
Suodjemeahci birra
Ittugáissát leat váile 80 km guhkkosaš gáisáráidu seakka njárggas gaskal Moskavuona oarjin ja Ivguvuona ja Omasvuona nuortan. Njárga ii leat goassige eanet go 15 km govddu. Suodjemeahcci lea dovddus eanadatelemeanta mas sullii 50 gáissá gáisáráiddus ceaggájit badjel 1300 mehtera meara bajábealde. Gáissáid allodat doaibmá beaktilis caggin ja njammá láktasa balvvain. Dat dagaha ahte suodjemeahcis leat sullii 140 jiehki main oppalaš areála lea sullii 100 km².
Jiekŋajohka. Govven: Frode Abrahamsen
Geassi Vággebađas Vuošvákkis. Govven: Oddrun Skjemstad.
Guovllus leat oalle unnán sisabahkkemat, ja dat lea unnán láhččojuvvon, ja dušše moadde bálgá leat merkejuvvon. Eanaš bálgát eai leat almmatge merkejuvvon, ja olu bálgáid leat guohtuneallit ráhkadan. Muhtun vákkiin leat gilisearvebarttat mat leat rahpasat, ja don sáhtát dohko mannat borrat niestti, dahje láigohit dan idjadeapmái. Váldonjuolggadus lea almmatge ahte dus leat alddát oađđádagat mielde.
Manne suodjemeahcci?
Suodjemeahcci suodjaluvvui 2004:s, ja dan areála lea 961,2 km². Suodjaleami ulbmil lea:
- gáhttet ovtta dain mihtilmeamos várreguovlluin Norggas gos leat jiehkit, buolžžat, vákkit ja geologalaš gávdnosat oktan dainna biologalaš šláddjiivuođain, daiguin kulturmuittuiguin ja dainna kulturváikkuhemiin mat hábmejit eanadaga.
- beassat vásihit luonddu go olgunastá árbevirolaččat ja ovttageardánit ja lea unnán teknihkalaš heiveheapmi.
- suodjemeahci luondduvuođu áimmahuššan lea dehálaš sámi kultuvrii ja ealáhussii. Guovllu galgá boazodoallu beassat geavahit.
Forklefossen. Govven: Oddrun Skjemstad.
Informasjonstavle Sørlensangsbotn. Govven: Oddrun Skjemstad.
Mii lea lohpi?
Sáhttá olgunastit ja bivdit justa seamma láhkai go suodjemeahci olggobealde. Suodjemeahcis lea lohpi čoaggit murjjiid ja biebmoguobbariid. Don sáhtát maiddái váldit mielde boaldinmuoraid ja ráhkadit bassinmuoraid. Lea buorre jus divttát boares jápmán/jámadeaddji muoraid leat ráfis. Dát leat dehálaččat divrriide ja lottiide.
Suodjemeahcci lea suodjaluvvon rieja vuostá. Dat mearkkaša earret eará ahte ii leat lohpi girdit dronaiguin ii ge modeallagirdiiguin.
Ruskkaid eat guođe lundui – eat suodjemeahccái ge.
Suodjemeahci almmolaš rahpan
HKH Kruvdnaprinsa Haakon ja dalá birasgáhttenministtar Børge Brende rabaiga suodjemeahci almmolaččat geassemánu 17.b. 2004. Ledje čáppa doalut biepmuin, sártniiguin ja guoimmuhemiin Ittarvuonas. Doaluid maŋŋá beasaiga Kruvdnaprinsa ja ministtar fitnat Forholtakslas Jávremohki bajábealde.
HKH Kruvdnaprinsa Haakon ja birasgáhttenministtar Børge Brende geahčadeamen Ittugáissáid rahpandoaluid maŋŋá geassemánu 17.b. 2004.